Gjumri (Gyumri)
 |
Linnas asub Venemaa 102. sõjaväebaas, mis rajati 1995. aastal. 2010. aasta 20. augustil pikendati kokkulepet baasi paiknemiseks Gjumris 2044. aastani. Baasis on 3500 sõjaväelast, MiG-29 hävituslennukid ja õhutõrjeraketid S-300.
Gjumri asutasid kreeka kolonistid 5. sajandil eKr.
Venemaa võttis Širaki maakonna enda alla Vene–Pärsia sõja alguses 1804. Ametlikuks muudeti see sõja lõpetanud Gulistani rahuga 1. jaanuaril 1813.
Kui puhkes Vene–Türgi sõda, kolis Gjumrisse mitu tuhat armeenlast ja see pani aluse tänapäevasele linnale. Venemaale lõppes sõda võidukalt ja Gjumri sai üheks Taga-Kaukaasia keskuseks.
1837. aastal ehitasid venelased linna kohale suure kindluse. Nikolai I külastas sel aastal isiklikult kindlust ja nimetas selle ümber Aleksandrapoliks oma naise Aleksandra Fjodorovna järgi. 1840 sai Aleksandrapol linnaks. Gjumri oli Armeenia suurim ja tähtsaim linn 1918. aastani.
1988. aasta maavärin põhjustas linnas suuri purustusi, hukkus 25 000 inimest. Maavärina järel andis linnale abi ka Eesti, muuhulgas projekteeris Gjumri peaväljaku äärde hooneid Eesti arhitekt Raul Vaiksoo. Enne maavärinat elas linnas 222 tuhat inimest. Sellest ajast on elanike arv järjest vähenenud, 2018. aastal elas Gjumris ainult 114 500 inimest.
Vaade linnale
Kaart - Gjumri (Gyumri)
Kaart
Maa (piirkond) - Armeenia
 |
 |
| Armeenia lipp | |
19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| AMD | Armeenia dramm (Armenian dram) | Ö | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| HY | Armeenia keel (Armenian language) |